11 Kindlustunne, kokkulepe ja võlaennetus

Kui oluline on kindlustunne tegutsevale ini­me­sele? Võib öelda, et küllaltki.

Olgu öeldud, et Eestis on levinud nö osaühingu-usk, kus ainsaks õigeks ühinguks, kuningaks, pee­takse osa­ühingut, aktsiaselts on juba jumala eest. MTÜ tundub olevat samastatav osa­ühin­gu­ga. Teisi pilatakse ning vaadatakse kummaliselt. Para­ku on eelmainitud kuningail (aga ka juma­lail) võime võlgu jääda aeg-ajalt ning mõnel ka suu­res summas. Mainin tegutsejate kait­seks, et suures summas saab võlgu jääda ka au­salt.

Leian, et võlausaldajal on lootus oma võlg kätte saada ühingult (või ettevõtjalt), kelle võlad kan­du­vad üle füüsilisele isikule (inimesele) või on füü­silise isiku võlad. Loomu poolest on kõik ühin­gud piiramatu vastutusega, aga pankro­tis­tu­mine toob kaasa registrist kustutamise, kus­tu­tamisega ning sellega lõppeb võimalus saada ühin­gult võlga kätte. Kui aga õnnestub võlg viia üle füüsilise isiku võlaks, nt usaldusühingul ja täis­ühingul täisosaniku ning füüsilisest isikust et­tevõtja (FIE) puhul jätta sama füüsilise isiku (=inimese) omaks, siis on võimalus võlg kätte saa­da. Kui varatu inimene just enesetappu suu­rest õnnetusest ei tee, siis ta mingit tulu ikka tee­nib. Võlgniku pankrotistamine (kohtus tema vas­tu pankroti­menetluse alusta­mine) on igal ju­hul väga kulukas protsess, sest füüsilise isiku pank­roti korral jäävad võlausaldajad oma varast il­ma, kui see inimene just ei suuda 5 aastaga tee­nida nii palju, et oma võlad ära maksta. Me eel­dame jätkuvalt ausust ning seda, et inimene teeb tööd, mis talle meeldib (aitab ka tööd jät­ku­valt teha, kuna inimene pole robot), see toob pii­sa­valt sisse ja võlgnik ei tegele sihilikult tu­lu­de vähen­damisega.

Võttes arvesse eelolevat, siis võrreldes piiratud vas­tutusega ja piiramatu vastutusega ühinguid, on turvalisem tegeleda piiramatu vastutusega osa­ni­kega ettevõtjatega või FIEdega. Seda eel­du­sel, et võlgnik on nii halvas seisus, et risk kao­tada võlgu antud vara, on suur. Kui nii hal­vas seisus pole, siis on samuti piiratud vas­tu­tu­s­ega ühingul soov ja lõpuks ka võimalus oma võ­lad tasuda. Muidugi on piiramatu vastutuse pu­hul mõningad miinused, sest selleks, et panna vas­tutama füüsiline isik, on ikkagi vaja algatada prot­sess füüsilise isiku vastu. See on ku­lu­kas.

Võlgade ennetamiseks tasub kaaluda, kas üldse an­da või võtta võlgu. Selleks, et ise mitte sat­tuda hä­da­des­se ja säi­li­ta­da usaldusväärsus, ta­sub kohe oma tegevus ehi­ta­da üles õigetele alus­tele. Alustele ehitatu saab aja jook­sul pa­ren­dusi, tuleb uusi ko­ge­mu­si enda ja teis­te suhtes, aga alused jäävad. Õiged alused hõlmavad muu­seas võlale andmist, aga ka võlgu võtmist.

Vaata, ehk õnnestub võlgu võtmise asemel hoo­pis kaasata investor ehk isik, kes on nõus ris­ki­ma oma varast ilma jäämisega ilma, et ta sind hak­kab süüdistama ja arvatavasti ta­hab edu kor­ral ka osa heast kasumist. Lep­pige omavahel rol­lide jaotuses ja vas­tu­tus­vald­kondades kokku. Vaa­ta, kelle sa võ­tad investoriks, et ta oleks ka õi­getel alustel. Mis kasu on, et sa oled õigetel alus­tel, kui investor sunnib sind tegema valesid ot­su­seid. Libekeelseid inimesi, kes tegutsevad ot­se või nt mõ­ne ühingu esindajana, kellest mõ­ne­ga tun­ne­tad ja mõnega mitte, kuidas ta keel lau­sa su kõr­vust läbi käib, leidub. Ole oma vas­tu­tu­sest teadlik.

Kui ehitad oma tegevuse õigetele alustele, on või­malik hädade korral lihtsamini välja tulla, nii et sa võid tänaval püsti päi ringi käia. Vigu tuleb ik­ka ette, aga nii on kõige rahulikum meie maa­il­mas elada. Rahu maksab.