Pigem otsi kokkulepet õigustatud võlgade tasumiseks, kui et jätad lahtiseks. Maksudega seotud võlad sundtäidetakse lähtuvalt MKS 13. ptk (§ 128-1361). Eraõiguslike võlgadega on natuke leebem olukord.
Enne kui sundtäitmiseks läheb, st katsudes veel rahulikult asju ajada, aga samas oma võlausaldajale tema nõude kiiremini ära maksma utsitamiseks rakendatakse Eestis viivisintressi (viivist) eraõiguslikele nõuetele ja maksuintressi maksuvõlgadele. Need on summad, mida peab maksma lihtsalt seetõttu, et maksid arve või maksu maksetähtajast hiljem. Kui maksad õigel ajal, siis ei pea neid maksma, st saab raha säästa ja need rahad suunata mujale. Nagu varem öeldud, võlgu jääda ei tohi ja raha on vajalik, suisa hapnik ühingule, seetõttu kasutatakse lisaks maksetähtaegadele (lühematele või pikematele) ka viiviseid ja maksuintresse, viimaseid koos sundtäitmisega (kontoarestid, varade kasutuspiirangud, palkadest kinnipidamised jms), et tähtaegadest ikka kinni peetaks.
Viivised on tavaliselt suurema määraga, kui raha maksmisega viivitamisest tekkiv tulu. Maksa see võlg ära ja investeeri ülejäänu, aga ära investeeri kõike, sh viivist tekitavat osa, sest viivised söövad ära ka osalt või kõigelt ülejäänult tuleva tulu. Viiviseid rakendavad eriti suurettevõtjad, kes on pea monopoolses seisundis, st sa ei saa konkurendi juurde eriti minna.
Maksude puhul, kui on eelnevalt juba hoiatatud:
Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajal tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132. MKS § 91 lg 3.
Vajadusel toovad hilinemisel kaasa ka kohtuskäigud ja täitemenetlus (seda teostavad kohtutäiturid ja pankrotihaldurid nt). Sundtäitmine pole päris sama, mis täitemenetlus ja pole ka sama, mis sunniraha. Sunniraha on lihtsamas keeles leppetrahv, aga sundtäitmine on leppetrahvi kätte saamiseks ette võetud toimingud.
Maksudega on veel see probleem, et riik (aga ka kohalik omavalitsus, nt Tallinn) ei saa sageli peatada teenuseosutamist võlgnikule lihtsalt seetõttu, et see pole talle maksu maksnud. Tänavasillutis ei tõmba end võlgniku ees rulli või keera oma mudast poolt üles, et võlgnik ei saaks temale peale astuda ning seda kulutada.
Samas vastuväitena olgu välja toodud, et rakendatakse parkimistasu süsteemi, kus saad trahvi, kui ei maksa parkimise eest linnatänaval. Kui maksad, siis ei saa trahvi. Vastusooritus on olemas – tasu ja koht, kus parkida. Sotsiaalmaksu puhul perearst küsib haigekassas kindlustamata isikult teenustasu selle eest, mille eest aga kindlustatud isik tasuma ei pea.