Blogi (mõtisklused)

Posted on

13 Kitsikuseski otsi lahendusi

Samas kui probleemid ikkagi tekivad, siis anna en­dast parim nende lahendamiseks, ja kui on võ­lad, siis maksa need ära või otsi lahendusi nen­de tasumiseks.

Otsi lahendusi parema tee­nu­se-toote jaoks. Sel­le­ga aitad oma tegevusel paremini vee peal pü­si­da ning tead ka ise, et oled teinud endast ole­ne­va, et saaksid edasi tegutseda.

Kui koostööpartneril tekivad probleemid sinu ees, siis otsi ka ise lahendusi nende la­hen­da­mi­seks. Mi­da põhjapanevamalt saate omavahelised prob­leemid lahendatud, seda rahulikum on eda­si­ne koostöö.

Parema koostöö huvides, kuna hädasid ikka tu­leb ette, tasub anda võimalus rahumeelseks asja la­hen­damiseks. Kunagi ei või tea­da, millal sa ise või­malust vajad.

Posted on

12 Kasum-kahjum ja pankrot

Majandustegevusest tekib kasum või kahjum (st jääb tulusid üle või on kulutatud rohkem, kui tee­nitud, st kulusid on rohkem kui tulusid). Kui te­kib kasum, siis äriühingust saab kasumi võtta väl­ja, MTÜst ei saa (meenuta MTÜS § 1).

Lisaks ei ole juhatuseliikmed ega MTÜ liikmed või äriühingu, täpsemalt OÜ (ja AS), osanikud vas­tutavad ühingu võlgade eest, kui see peaks pank­rotistuma. Tegemist muidugi on, eriti juha­tu­se­liikmetel, kui see peaks juhtuma. Vastutust ei kaasne muidugi eeldusel, et ühing pole paha­taht­likult pankrotti aetud ning juhatuse­liik­me­tel, kui nad on teatud tingimused täitnud. Jah, ka MTÜ saab pankrotistuda ehk muutuda püsi­valt makse­jõuetuks.

Pankrot on võlgniku kohtumäärusega välja­kuulu­ta­tud maksejõuetus. (PankrS § 1 lg 1).
Ühingu ehk juriidilise isiku kohta käib kom­bi­nat­sioon PankrS § 1 lg 2 ja 3st:
Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu [viitan lg 2:] kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõu­deid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olu­korrast tulenevalt ajutine [ja jätkan lg 3 kohalt, kust pooleli jäin:], ka siis, kui võlgniku vara ei kata te­ma kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku ma­jan­duslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Posted on

11 Kindlustunne, kokkulepe ja võlaennetus

Kui oluline on kindlustunne tegutsevale ini­me­sele? Võib öelda, et küllaltki.

Olgu öeldud, et Eestis on levinud nö osaühingu-usk, kus ainsaks õigeks ühinguks, kuningaks, pee­takse osa­ühingut, aktsiaselts on juba jumala eest. MTÜ tundub olevat samastatav osa­ühin­gu­ga. Teisi pilatakse ning vaadatakse kummaliselt. Para­ku on eelmainitud kuningail (aga ka juma­lail) võime võlgu jääda aeg-ajalt ning mõnel ka suu­res summas. Mainin tegutsejate kait­seks, et suures summas saab võlgu jääda ka au­salt.

Leian, et võlausaldajal on lootus oma võlg kätte saada ühingult (või ettevõtjalt), kelle võlad kan­du­vad üle füüsilisele isikule (inimesele) või on füü­silise isiku võlad. Loomu poolest on kõik ühin­gud piiramatu vastutusega, aga pankro­tis­tu­mine toob kaasa registrist kustutamise, kus­tu­tamisega ning sellega lõppeb võimalus saada ühin­gult võlga kätte. Kui aga õnnestub võlg viia üle füüsilise isiku võlaks, nt usaldusühingul ja täis­ühingul täisosaniku ning füüsilisest isikust et­tevõtja (FIE) puhul jätta sama füüsilise isiku (=inimese) omaks, siis on võimalus võlg kätte saa­da. Kui varatu inimene just enesetappu suu­rest õnnetusest ei tee, siis ta mingit tulu ikka tee­nib. Võlgniku pankrotistamine (kohtus tema vas­tu pankroti­menetluse alusta­mine) on igal ju­hul väga kulukas protsess, sest füüsilise isiku pank­roti korral jäävad võlausaldajad oma varast il­ma, kui see inimene just ei suuda 5 aastaga tee­nida nii palju, et oma võlad ära maksta. Me eel­dame jätkuvalt ausust ning seda, et inimene teeb tööd, mis talle meeldib (aitab ka tööd jät­ku­valt teha, kuna inimene pole robot), see toob pii­sa­valt sisse ja võlgnik ei tegele sihilikult tu­lu­de vähen­damisega.

Võttes arvesse eelolevat, siis võrreldes piiratud vas­tutusega ja piiramatu vastutusega ühinguid, on turvalisem tegeleda piiramatu vastutusega osa­ni­kega ettevõtjatega või FIEdega. Seda eel­du­sel, et võlgnik on nii halvas seisus, et risk kao­tada võlgu antud vara, on suur. Kui nii hal­vas seisus pole, siis on samuti piiratud vas­tu­tu­s­ega ühingul soov ja lõpuks ka võimalus oma võ­lad tasuda. Muidugi on piiramatu vastutuse pu­hul mõningad miinused, sest selleks, et panna vas­tutama füüsiline isik, on ikkagi vaja algatada prot­sess füüsilise isiku vastu. See on ku­lu­kas.

Võlgade ennetamiseks tasub kaaluda, kas üldse an­da või võtta võlgu. Selleks, et ise mitte sat­tuda hä­da­des­se ja säi­li­ta­da usaldusväärsus, ta­sub kohe oma tegevus ehi­ta­da üles õigetele alus­tele. Alustele ehitatu saab aja jook­sul pa­ren­dusi, tuleb uusi ko­ge­mu­si enda ja teis­te suhtes, aga alused jäävad. Õiged alused hõlmavad muu­seas võlale andmist, aga ka võlgu võtmist.

Vaata, ehk õnnestub võlgu võtmise asemel hoo­pis kaasata investor ehk isik, kes on nõus ris­ki­ma oma varast ilma jäämisega ilma, et ta sind hak­kab süüdistama ja arvatavasti ta­hab edu kor­ral ka osa heast kasumist. Lep­pige omavahel rol­lide jaotuses ja vas­tu­tus­vald­kondades kokku. Vaa­ta, kelle sa võ­tad investoriks, et ta oleks ka õi­getel alustel. Mis kasu on, et sa oled õigetel alus­tel, kui investor sunnib sind tegema valesid ot­su­seid. Libekeelseid inimesi, kes tegutsevad ot­se või nt mõ­ne ühingu esindajana, kellest mõ­ne­ga tun­ne­tad ja mõnega mitte, kuidas ta keel lau­sa su kõr­vust läbi käib, leidub. Ole oma vas­tu­tu­sest teadlik.

Kui ehitad oma tegevuse õigetele alustele, on või­malik hädade korral lihtsamini välja tulla, nii et sa võid tänaval püsti päi ringi käia. Vigu tuleb ik­ka ette, aga nii on kõige rahulikum meie maa­il­mas elada. Rahu maksab.

Posted on

10 Võlga ei (tohiks) lasta tekkida

Pigem otsi kokkulepet õigustatud võlgade tasu­mi­seks, kui et jätad lahtiseks. Maksudega seotud võ­lad sundtäidetakse lähtuvalt MKS 13. ptk (§ 128-1361). Eraõiguslike võlgadega on natuke lee­bem olukord.

Enne kui sundtäitmiseks läheb, st katsudes veel ra­hulikult asju ajada, aga samas oma võla­usal­da­jale tema nõude kiiremini ära maks­ma ut­si­ta­mi­seks rakendatakse Eestis vii­vis­int­res­si (vii­vist) era­õi­gus­likele nõuetele ja mak­su­int­ressi mak­su­võl­ga­dele. Need on summad, mi­da peab maks­ma liht­salt seetõttu, et maksid ar­ve või mak­su mak­se­täht­ajast hiljem. Kui mak­sad õigel ajal, siis ei pea neid maksma, st saab ra­ha säästa ja need ra­had suunata mujale. Nagu va­rem öel­dud, võlgu jää­da ei tohi ja raha on va­ja­lik, suisa hap­nik ühin­gule, seetõttu ka­su­ta­tak­se li­saks mak­se­täht­aegadele (lühematele või pi­ke­ma­tele) ka vii­vi­seid ja maksuintresse, vii­ma­seid koos sund­täit­misega (kontoarestid, varade ka­su­tus­pii­ran­gud, palkadest kinni­pidamised jms), et täht­ae­ga­dest ikka kinni peetaks.

Viivised on tavaliselt suurema määraga, kui ra­ha maksmisega viivitamisest tekkiv tulu. Mak­sa see võlg ära ja investeeri ülejäänu, aga ära in­ves­teeri kõike, sh viivist tekitavat osa, sest vii­vi­sed söövad ära ka osalt või kõigelt üle­jää­nult tu­le­va tulu. Viiviseid rakendavad eriti suur­et­te­võt­jad, kes on pea monopoolses seisundis, st sa ei saa konkurendi juurde eriti minna.

Maksude puhul, kui on eelnevalt juba hoiatatud:
Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoia­tuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoia­tuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab isi­kule sunniraha tasumise nõude korraldusega, mää­rab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sun­niraha tähtajal tasumata jätmise korral nõue sund­täidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132. MKS § 91 lg 3.

Vajadusel toovad hilinemisel kaasa ka kohtus­käi­gud ja täitemenetlus (seda teostavad kohtu­täi­turid ja pankroti­haldurid nt). Sundtäitmine po­le päris sama, mis täitemenetlus ja pole ka sa­ma, mis sunniraha. Sunniraha on lihtsamas kee­les leppetrahv, aga sundtäitmine on lep­pe­trah­vi kät­te saamiseks ette võetud toimingud.

Maksudega on veel see probleem, et riik (aga ka ko­halik omavalitsus, nt Tallinn) ei saa sageli pea­tada teenuseosutamist võlgnikule lihtsalt see­tõttu, et see pole talle maksu maksnud. Tä­na­va­sillutis ei tõmba end võlgniku ees rulli või kee­ra oma mudast poolt üles, et võlgnik ei saaks te­male peale astuda ning seda kulutada.

Samas vas­tuväitena olgu välja toodud, et rakendatakse parkimistasu süs­tee­mi, kus saad trahvi, kui ei maksa parki­mi­se eest lin­na­tä­na­val. Kui maksad, siis ei saa trah­vi. Vas­tu­sooritus on olemas – tasu ja koht, kus par­ki­da. Sotsiaalmaksu puhul pere­arst kü­sib hai­ge­kas­sas kindlustamata isikult tee­nus­ta­su selle eest, mille eest aga kind­lus­ta­tud isik ta­su­ma ei pea.

Posted on

9 Maksud ja arved tuleb ära maksta ja need tuleb ära maksta rahas

Ühelt poolt on tuntud põhimõte, et ostude eest tu­leb maksta, aga aeg-ajalt kipub meelest mine­ma. Kes teenust osutab või midagi kasutada an­nab või müüb, kannab samuti kulusid. Kui jätta ar­ved maksmata või nendega hilineda, siis see seab ohtu ka tema äritegevuse. Seda ei saa enam ni­me­tada müüja äririskiks, kuna müüja müüs heas usus, et soovides osta, oled ka võimeline maks­ma. Olles ostnud teenuse või kauba, oled võt­nud müüjalt võimaluse see müüa makse­või­me­lisele kliendile.

Maksusid makstakse rahas (tavaliselt panga­kon­to­le ehk arveldusarvele), vt MKS § 105 lg 1:
Maksukohustuslane on kohustatud maksusumma ja mak­su kõrvalkohustustest tulenevad summad (§ 31) ta­su­ma selleks määratud kontole. […].

Samuti muude kohustuste (arvete) maksmine toi­mub reeglina rahas. Nt kui võtan kätte kir­jas­ta­da sellega seoses lasen trük­ki­da raama­tuid, siis see oli minu risk, kas suudan ka need ma­ha müüa (nt edasimüüjate kau­du). Ma ei saa teha nt raamatu trükkijat oma kau­ba müüjaks an­des võ­la katteks oma raa­ma­tud, et võtku ja müü­gu ma­ha. See on minu, mit­te tema vastutus ega üles­anne.

Rahal on niivõrd oluline osa ärilises iga­päe­va­elus, et sel­lele on pühendatud lausa oma aru­an­ne. Ra­ha­voogude aruanne on aruanne, kus ühing näi­tab ära, mis põhjustel (müük, siht­fi­nant­see­ri­mi­ne, laenud jms) on talle rahad tul­nud ja mis põh­justel raha läinud (materjalid, tee­nused, pal­gad, laenutagasimaksed jms). RTJ 1 § 5 ja RTJ 2 §-d 34-44 ja lisa 3.

Väga lihtne põhimõte on, et kui raha pole, siis ar­vet maksta ei saa. Sellega tekivad ahvat­lu­sed pet­ta maksudega, lisaks ahvatlusele ka liht­salt möö­dapääsmatu olukord jääda maksude eest või tarnijatele müüdu eest võlgu. Kui raha pole, siis lihtsalt pole millestki maksta.

Üks variant on kasutada klientide ettemakseid ühin­gu olemasolevate arvete maksmiseks. Sel­le­ga on oht, et kui klient soovib oma ettemakset ta­ga­si, siis peab see raha olemas olema, et hoida ühin­gu mainet. Selle jaoks tasub hoida mingit lik­viidsust (vaba raha pangaarvel või kassas). Lik­viidsuse tagamiseks on võimalus, et arved maks­takse ära võimalikult hilja (siiski mitte min­nes maksetähtajast üle), et katta vahepeal oota­matult tulevad kohustused (vaja­du­sed raha väl­ja maksta) ning siis loota, et saabub piisavalt ra­ha asemele, et saaks järgmise arve õigeks ajaks ära maksta. Kui usku ei taha väga proovile pan­na, siis on variant anda klientidele või­ma­li­kult lühike maksetähtaeg või pakkuda hinnast al­la tingimusel, et arve tasutakse kiiresti.

Samas ei ole alati võimalik seda pakkuda ning ole­me ausad, parem on raha ikkagi kätte saada või­malikult palju ning pakkuda juurde hoopis roh­kem teenuseid või kaupa ehk müüa või­ma­li­kult palju või parema kvaliteediga, nt kiirema saa­bumi­sega, et klient siiski oleks nõus saa­bu­nud arved kii­resti ära maksma. Enama kauba müü­giga või ära andmisega saab vähendada varu­sid, sh ka vaba aega. Varude all on rahad kin­ni või kohus­tus nende eest maksta, kui seni po­le veel tasu­tud.

Teatud tingimustel on töötaja vaba aeg töö­ko­hus­tuste täitmise ajal erinevate töö­ülesannete va­hel (nt kui üks klient on lahkunud ja teine veel tulemata) üks varu liike, küll ebaharilik ning lihtinimesena vähemalt sageli sellisena mit­te vaadeldav. Samas, see on põhjus, miks tun­nipalgalisele inimesele paisatakse või­ma­li­kult palju töökohustusi, sellega saab sama raha ja aja eest rohkem asju tehtud, ülesandeid täi­de­tud. Tunnipalka või ka fik­seeritud kuupalka (st iga kuu sama suur summa sõltumata töö­päe­va­de arvust) makstakse sõltumata töö­koormusest, st tööga hõivatud või ka otsestest töö­üles­anne­test vabal, aga valmis­olekuga tööülesandeid täi­ta, ajal töökohal. Inimene pole küll samasugune töö­vahend kui nt arvuti, aga niisama talle ka pal­ka ei maksta.

Raha säästmiseks tasub vahel teha ettemakseid, nt kui sellega saab säästa pangateenustasudelt. Kui ühingu juhataja kardab, et kulutab raha ära, siis võiks arved võimalikult kiiresti ära maksta, siis ei teki ahvatlusi uusi arveid tekkida lasta loo­tuses, et ehk tuleb raha. Väikeste raha­sum­ma­dega toimetavatel ühingutel pole vahet, kas nad maksavad varem või hiljem, suurte sum­ma­de puhul aga võib tekkida võimalus see raha kas­või natukese lisa teenimiseks paigutada ku­hu­gi ära, nt üleöödeposiiti (ööseks panka täht­aja­lisel hoiule andmine, aga siis ei saa seda ra­ha öös­el ka kasutada, eriti tänapäevases e-pan­gan­du­ses, kus see teoreetiliselt ju on olemas – in­ter­netipank töötab ööpäevaringselt). Miks mit­te li­sa­raha teenida ohutul viisil? Ohutuses peab iga­üks siiski ise veenduma eriti viimaste aas­tate pan­gakrahhide juures.

Seega võib öelda, et kuigi arved on väljastatud klien­tidele, mis justkui toob rahasid sisse ühel het­kel, on väga tähtis tänaseks päevaks vajalik osa saada ka tänasel päeval kät­te.

Posted on

8 Maksud ja kohtlemine peavad olema õiglased

Maksudega on probleem. Kui ühin­gult võib jätta tee­nuse tarbimata ja sellega ka tarbimata tee­nu­se eest jätta maksmata, siis riik, kui ta muu­tub ebaausaks, tõstab maksusid või kohtleb eba­õig­laselt. Nt paneb täiendavaid doku­mentide täit­mise nõudeid justkui maksu­pet­tuste väl­ti­mi­se eesmärgil või ei osuta vastu min­git teenust või on see teenus mõttetu, st saaks ka ilma sel­le­ta või vähemalt ilma, et riik se­da osutaks. Riik osu­tagu neid teenuseid, mille osu­tamine läheb ühin­gul keeruliseks, kulukaks.

Kui riik veel saab ebaõiglaselt käituda, siis era­ette­võtja ei saa. Nimelt on kliendil õigus leping lõ­pe­tada, siis kui talle meeldib. Vajadusel oo­da­tes ära tähtaja, kui on tegemist tähtajalise le­pin­guga. Muidugi seni tarvitatud eest tuleb ta­su­da. Edaspidi aga klient enam selle ettevõtja too­teid-teenuseid ei osta ning seetõttu jäävad müü­jal need müümata ja tulu koos rahaga tule­ma­ta.

Ettevõtjal võib olla õigus, aga kui ikka kliendi ar­vates tal õigus pole, siis klient lahkub. Päris ja­bur on kui küsida kliendi käest lahkumise põh­just ning kui talle esile toodud põhjused ei meel­di, siis märkida lõpetamisakti hoopis põh­jus­te tagajärg, nt läks üle konkurendi juurde. Kas tõesti tekkis kliendil lambist huvi minna kon­kurendi juurde?

See on ka põhjus, miks tasub tegeleda kasvõi tas­kuettevõtlusega, kuna siis saad aru, kuidas ra­ha sisse tuleb, mida saab teha ja mida mitte. Sel­lega hakkad ka oskama väärtustada riigi pa­nust meie igapäevaellu ja samas riigi panust ja iha­lu­si just neid asju teha ja just täpselt nii teha va­ja­du­sel kaht­luse alla seadma.

Posted on

7 Dokument

Dokument on lihtsalt öeldes märgid (tavaliselt si­suline tekst), millele on lisatud nende märkide õig­sust kinnitav märk (allkiri või nagu vanasti kolm risti) taasesitataval kujul (st saab uuesti neid märke vaadelda, kui on vaja).
Üldiselt peetakse kõige turvalisemaks viisiks do­kumenti hoida paberil, sest see on jääv ning sel­lega on enamasti tagatud sisu taasesitatavus. Iga­sugu digitaalsed lahendused vajavad uute vor­mingute tulekul ülesalvestamist, et uus prog­ramm suudaks lugeda, või viimist uutele and­me­kandjatele, nt flopikettalt CD-le või CD-lt mä­lu­pulgale jms, sest uued seadmed enam vanu sead­meid ära ei tunne. Hetkel veel CD teatakse, aga osadel seadmetel pole enam CD-lugejat, nt tah­vel­arvutitel ja oleme ausad, ka mälupulgaga on raskusi juba. Loodame, et uued programmid suu­davad ka pilves asuvaid vanu (tol ajal igati või enam-vähem kaasaegses vormingus sal­ves­ta­tud) andmeid lugeda, isegi digiallkirju.

Dokument aitab meil pidada meeles tähtsaid või vä­hemtähtsaid asjaolusid. Nt et keegi on kelle­le­gi võlgu. Kui võlgnik unustab ära, et ta on võlgu, siis saab võlausaldaja seda talle meelde tuletada sel­li­se dokumendi abil, mille võlgnik on all­ki­r­jas­tanud. Allkirjaga antakse teada, et see info on õi­ge. Pettuse välistamiseks, et keegi kelleltki ole­matut või võõrast võlga ei nõuaks, on vajalik nõu­de taas­esitatavus (tekst on loetav) koos all­kir­jaga ehk dokument. Raamatupidamises on sa­mu­ti dokumendid väga olulised. Sellega välis­ta­takse mitmeid pettusi.

RPS § 7 lg 1-5 ja 8:
(1) Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vaja-duse korral võimaldama kom­pe­tentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõe­pära­sust.
(2) Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid:
1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.
(3) Kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on raamatupidamisko-hustuslane, […] peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esita-tud arve sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule ka arve numbrit või muud iden­ti­fit­see­ri­mis­tunnust ja tehingupooli identifitseerida või­mal­davaid andmeid.
(4) Majandustehingu kirjendamisel raamatu­pidamis­registrites tuleb alg- või koonddokumendile lisada viide kirjendile.
(5) Algdokument peab olema masintöödeldav. Alg­do­ku­ment võib olla muus püsivat kirjalikku taas­esi­ta­mist võimaldavas vormis, kui see tuleneb õigusak-tist või kui tehingupoolel ei ole masintöödeldava alg­do­ku­mendi käitlemise või-malust ja selle võimaluse loo­mi­ne nõuab temalt ebaproportsionaalselt suuri kulu­tu­si või pingutusi.
(9) Algdokumenti on lubatud üle viia teise vor­min­gus­se või teisele teabekand-jale, kui üleviimise käigus ei muudeta majandustehingut puudutavaid alg­doku­men­di andmeid ning tagatakse alg­doku­men­di vasta­vus seaduses sätestatud nõuetele. Sellisel ju­hul võib raa­ma­tupidamiskohustuslane säilitada üksnes muu­de­tud vorminguga või teisel teabekandjal alg­doku­menti.

KMS § 37 lg 7 esitab hoopis need nõuded:
1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustus-lase nimi, aadress, maksu­kohus­tus­lasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohus-tuslasena regist­ree­ri­mi­se number, kui tal on maksukohustus kauba soe­ta­misel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse ni­me­tus või kirjeldus; 6) kauba ko-gus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuu­päev või kauba või teenuse eest osalise või täie­liku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaks­mää­ratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;
8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning alla­hindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 9) mak­sus­tatav summa käibemaksumäärade kaupa koos ko-hal­datavate käibemaksumääradega või mak­su­va­ba käibe summa; 10) tasumi-sele kuuluv käibe­mak­su­sum­ma […] eurodes.

Arvestada tuleb, et erinevad seadused oleksid kor­raga täidetud, kui kuulutak-se oma tege­vu­se­ga selle seaduse reguleerimisvaldkonda.

Käibemaksukohustuslaseks peab eraldi regist­ree­rima, kui on soov, vajadus või teatud juh­tu­del kohustus, aga RPS nõu­ded tuleb igal juhul täi­ta.

Posted on

6 Ühingu vara ja laen

Ühingu vara on ühingu oma ja seda, kui see pole just kellelegi välja renditud, ei tohi kellegi teise kui ühingu tarbeks katteks kasutada. Ühingul on õigus anda laenu, kui seda pole ära keelatud, sa­mas tuleb ka jälgida, et kui on keelatud, siis kel­lele. Kuna inimene saab olla mitmes rollis, siis võib ta olla korraga nii osanik, juha­tu­se­liige kui ka töötaja.

Rääkides laenust osaühinguga seoses, siis see ena­mas­ti osa­nikule ja juhatuseliikmele laenu an­da ei tohi. Kui ini­me­ne on töötaja sa­mu­ti, siis põ­hi­mõt­te­li­selt kee­latud pole, tuleb vaid jäl­gi­da eri­soo­dus­tuse nõue­te jm laenulepinguga seo­tud nõue­te täit­mist. Osaühing ei to­hi anda laenu ka oma osa ost­mi­seks. Tuleb arvestada, et sellest võib tulla tõsine vaidlus, kas laenu anti osa­ni­ku­le, juhatuseliikmele või töötajale, kui inimene on kõigis rollides. Erisoodustusega seotud int­res­si­määra on fikseeritud 2 korda aastas. ÄS § 159 lg 1 p-d 1, 3 ja 4. Erisoodustus § 3, VÕS § 94 lg 2 ja EP.

Osakapitali sisse makstes võib tekkida soov võt­ta see küllaltki kiiresti pangaarvelt kassasse ja sealt see ära võtta, aga öel­da, et see on jätkuvalt kas­sas. Ku­na see pole kas­sas, siis on tegemist pet­tusega.

Millal palk on ümbrikupalk? Siis, kui sel­lelt ei ta­he­tagi maksusid deklareerida ega ta­suda. Su­la­ra­has võib maksta palka ja selle isegi ümb­ri­kus­se panna. Peaasi, et maksud on tasutud. Miks võib? Sest kõik on lubatud, mis pole keelatud.

Posted on

Kasutatud kirjandus

1. Auto. Riigikohtu lahend nr 3-3-1-93-08. 03.03.2009.

2. EP. http://www.eestipank.ee/
volasuhete-intressimaar. Seisuga 13.01.2017.

3. Erisoodustus. Erisoodustuse hinna määramise kord, Rahandusministri määrus. 13.01.2011 nr 2. RT I, 19.01.2011, 12; RT I, 03.12.2014, 6.

4. Isiklik auto. Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord, Vabariigi Valitsuse määrus. 14.07.2006 nr 164.
RT I 2006, 34, 265; RT I, 26.08.2014, 11.

5. KMS. Käibemaksuseadus1. 10.12.2003.
RT I 2003, 82, 554; RT I, 24.12.2016, 15;
RT I, 24.12.2016, 16.

6. MKS. Maksukorralduse seadus1. 20.02.2002.
RT I 2002, 26, 150; RT I, 10.11.2016, 11.

7. MTÜS. Mittetulundusühingute seadus.
06.06.1996.
RT I 1996, 42, 811; RT I, 30.12.2015, 67.

8. PankrS. Pankrotiseadus. 22.01.2003.
RT I 2003, 17, 95; RT I, 22.06.2016, 25.

9. Rekl. Reklaamimaks Tallinnas. Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määrus nr 44.
RT IV, 26.06.2013, 30; RT IV, 18.12.2015, 25.

10. RLS. Riigilõivuseadus. 10.12.2014.
RT I, 30.12.2014, 1; RT I, 15.12.2016, 5.

11. RPS. Raamatupidamise seadus. 20.11.2002.
RT I 2002, 102, 600; RT I, 27.12.2016, 3.

12. RTJ. Eesti Hea Raamatupidamistava alates 2016 juhendid, link seisuga 05.01.2017. a http://www.fin.ee/aruandluskorraldus.

13. SMS. Sotsiaalmaksuseadus1. 13.12.2000.
RT I 2000, 102, 675; RT I, 24.12.2016, 9.

14. TsÜS. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. 27.03.2002.
RT I 2002, 35, 216; RT I, 12.03.2015, 106.

15. TuMS. Tulumaksuseadus1. 15.12.1999.
RT I 1999, 101, 903; RT I, 31.12.2016, 4.

16. VÕS. Võlaõigusseadus. 26.09.2001.
RT I 2001, 81, 487; RT I, 29.11.2013, 4.

17. ÄS. Äriseadustik1 15.02.1995.
RT I 1995, 26, 355; RT I, 22.06.2016, 32.

Posted on

1 Kes on ja kes pole ettevõtja?

Kas tasub äri ajama hakata? Kui hakata, siis tasub panna tähele järgmisi mõtteid. Need kehtivad peaaegu iga äri, aga mugandustega ka mitte­tulundus­ühin­gute (MTÜ) kohta.

Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või tee­nuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osu­ta­mine on püsiv tegevus, ning käesolevas seaduses sätes­tatud äriühing. ÄS § 1.

Seega on ettevõtjaks äriühing või FIE. Juhatuse­liige ega osanik, rää­ki­mata mitte­tulun­dus­ühin­gu liikmest, pole ette­võtjad.

Teatud juhtudel käsitletakse ettevõtjana ka neid, keda ÄS mõistes ettevõtjana ei käsitleta. Tuleb täpselt seaduses kirjeldatud ja viidatud mõisteid jälgida.

Privaatsuspoliitika Proudly powered by WordPress